Elada hetkes

...see on kõige olulisem! Me ei saa muuta midagi oma minevikus ning samuti ei saa me midagi otsustada tulevikus. Jah, kes meist poleks öelnud, et homme hakkan korralikuks või homme hakkan dieeti pidama. Kuid seda homset ei pruugigi kunagi tulla.
Ainuke aeg õigete otuste tegemiseks on just PRAEGU. Praeguses hetkes, milles elame saame otsustada, kas istume arvutis või telekas või mida me konkreetselt sööme. Tean seda ju ammu, kuid vahel on seda üpris raske praktikasse rakendada. Praegu võiksin õues jalutada või ühe klaasi vett juua või hoopis lastega kelgutama minna. See on minu hetkeotsus - istuda siin arvutis ja veidike Teiega oma mõtteid jagada.
Oluline on jääda kogu aeg teadlikuks iseendast ja oma tegevusest. Süüa teadlikult, liikuda teadlikult, lugeda või telekat vaadata teadlikult. Tihtipeale elame nagu mingis unenäos, nagu mingid zombid. Teeme kõike nagu robotid. Hommikul üles, kohv keema, lapsed üles, pesema, riietuma, tööle, koju, arvutisse, söök valmis, telekas, lapsed magama, uneaeg.....kas ka teie saate selliseid jadasid. Iga päev on nagu autopiloodi peal. Õppida elama hetkedes. Märgata oma valikuid, märgata seda, mis toimub minu ümber. Kasvõi jääda silmitsema pisikest lumehelvest. Kas mäletate veel aega, kui olite väikesed ja imestasite elu üle? Väikeste laste jaoks ei ole eilset ega homset on vaid praegu.
Teen juba pisikesi edusamme, et eldad hetkes. Näiteks eile otsustas mu meespere endale ühed friikartulipraed teha, kuid ma teadsin, et tegelikult ei taha ma seda praadi, isegi kanawrappi ei tahtnud, sest soovin oma keha hetkel nisust puhtaks saada. Võtsin mullivee ning paki kooritud päevalilleseemneid, et koduni mitte liiga tühja kõhtu kannatada. Kodus sain teha endale tervislikuma eine. Õhtul sai veel üks tore ja teadlik valik tehtud. Nimelt tehti mulle ettepanek üks lauamängude õhtu teha. Varem oleksin mõelnud, et olen nädalast liiga väsinud ning sellest loobunud, kuid nüüd mõtlesin, et miks ka mitte. :) Lapsed kaasa ja külla. Veetsime mitu tundi mõnusalt teed juues ja lauamänge mängides. Sain positiivse meeleolu, mul polnud aega näksida või isegi näksimisele mõelda.  Seega mitu head korraga. Oluline on aegajalt peatuda ja end teadlikuks muuta. Jälgida, mis toimub sinu über, kuidas see sind mõjutab ning märgata seda, mis teeb rõõmu. Süües ei tohi ka end autopiloodile seada. Ma märkan pidevalt, et samal ajal, kui mu suu mälub, mõtleb mu pea kõigele muule, kui söögile. Siis toon end teadlikult söögi juurde tagasi. Ja taaskord ei saa ma endale meeldetuletamata jätta: tempo, tempo, tempo....mida aeglasem, seda parem.
Teadlikku ja rõõmurohket nädalavahetust!

 http://teistmoodikaalulangetus.blogspot.com/2012_03_01_archive.html