Enne puhkust oleme ju kõik veidi väsinud ja juba ootel. Eriti kui see puhkus on suvel. Õppeaasta lõpud on enamasti üks kiire ja tegutsemisrohke periood. Siin väike arutelu, kuidas sain hakkama veidi stressirohkema ajaga.
28.05.2010
Mina + stress= palju näksimist (selline oli varasem valem, mis kehtis pikki aastaid ning igal stressiperioodil lisandus nii mõnigi kiloke)
Nüüd on aga minu käitumine niivõrd muutunud, et tunnen pigem isukaotust. Eile töö juures ei läinud mulle kartulipallid sisse. Nende asemel sõin kuiva seemnesepikut ja jõin apelsinimahla kõrvale.
Õhtul oli pea nii paks. Võtsin koeraga ette pikema jalutuskäigu ning sain olemise veidi inimlikumaks. Täna õhtul on siis selle stressiolukorra kulminatsioon ja loodan, et peale seda saab jälle veidi rahulikumalt hingata.
Selle nädala kaalukaotus -1,4kg. Minu suurim soov oli selle kuu lõpuks 85kg peale saada ning tänahommikune 85,6 on suhteliselt lähedal sellele vaheeesmärgile.Peagi saan järgmist kaalulangetusjuubelit tähistada (-20kg). Kindel soov oleks seda juba enne jaanipäeva teha, kuid kuna ees on ootamas väga segased ajad, siis pole mul õrna aimugi, kas see ka reaalselt teostatav oleks
05.06.2010
Minult on kahe viimase päeva jooksul juba 2 korda küsitud, mida ma teen või kuidas ma oma kaalu langetan. Mõtlesin siis täna hommikul iseenda jaoks läbi, millega ma konkreetselt praegusel hetkel tegelen:
1. Jälgin endiselt, KUIDAS ma söön (kiiresti või aeglaselt, kas tunnen toidu maitset, kas olen mõttega söögi juures, kas söön nälja pärast või lohutuseks/närvide rahustuseks) Aegajalt märkan end ikka liiga kiiresti söömas või näksimas siis kui kõht polegi tühi. Nt. Varem oli mul harjumus ära süüa kõik, mis pakutakse. Nüüd olen suuteline ka ühtteist järele jätma, kui tunnen, et kõht pole tühi või mul lihtsalt pole isu. Nt. Heade õpilaste vastuvõtul pakuti kringlit, millest loobusin ainult seetõttu, et mul ei olnud sel hetkel kõht tühi ja kringliisu ammugi mitte.
Kodus sööngi alati seda, mis tundub hetkel kõige isuäratavam (varem pidin ju mõtlema, kas see on kalorivaene või mitte)
Muuseas mu küüned on sellest normaalsest toitumisest tugevamaks muutunud. Tõenäoliselt on üks põhjus see, et joon nüüd korrapäraselt piima ja ehk olen ka vitmiinirikkamaid toite söönud.
2. Üldised emotsioonid - kuidas ma end tunnen. Kas olen rahulik või ärritunud? Kui olen närviline, siis üritan mõelda põhjusele, mis mind ärritab ja sellele, kas ma saan midagi muuta või kas see asi on üldse väärt vihastamist. Erinevad rahustamistehnikad - põhiline on "time out" ja väike analüüs või vabaks laskmine. NT. peale väsitavat tööpäeva pole ma alati võimeline oma kaklevate jõmmidega jagelema, siis lähen lihtsalt koeraga välja ühele pikemale tiirule ning olen tagasi tulles juba palju rahulikum ja rõõmsam emme.
3. Tegutsemine. Juhtlause - Tegele asjadega, mis sulle rõõmu pakuvad! Kui mul on koristamise asemel ikka raamatu lugemise tuju, siis loen enne raamatut ja hiljem läheb ka koristamine juba parema tujuga. Siin on ka see oluline punkt: Ära raiska oma aega tegemata asjade pärast muretsemise peale! Tee need kohe ära või jäta seniks oma mõtetes kõrvale, kuni tekib aega neid teha.
Tegutsemise alla läheb ka see, et kui ma tunnen, et mul on igav ja tahaks kööki või teleka ette maanduda, siis lasen peast läbi võimalused, mida kasulikku ma saaksin selle asemel teha. Kui ma tunnen, et mul on hetkel vaja justnimelt veidike puhata, siis ma loomulikult teen seda, kuid aegajalt on minu tegevuses sellised mõttetud tühjad augud ja mittemidagi tegemine - sellistel hetkedel suunan end tegutsema.
Need on põhiteemad, millega tegelen iga päev ja praktiliselt iga hetk. Kuid suht raske on seda paari sõnaga mõnele tuttavale seletada.
11.06.2010
Olin nüüd mõned päevad eemal, sest tundsin end üliväsinuna ja veidi segaduses. Esiteks häiris mind minu uus kaal, mis iga hetk uusi numbreid näitas, teiseks kohutav üleväsimus ning millegipärast käis minust läbi mingi kahtlusevari, et kas see meetod on ikka tõesti toimiv kaalu langetamiseks.Selline kahtlemine loomulikult pidurdas igasuguse kaalulanguse, sest ma hakkasin alateadlikult sellele vastu töötama.
Kaalu kontrollisime täna üle ja saime mõned näpunäited. Otsime talle nüüd ühe kindlama koha, kus ei peaks kogu aeg tõstma ja loodan, et nüüdsest saan alati 100gr täpsusega näite.
Eks stressi ja pinget tuleb ju ikka meil kõigil ette. Tundsin lausa teadlikult, et mul on megamagusaisu ning lisaks ka näksimise tuju. Ainuke reegle mida suutsin järgida oli see, et ma ei kiirustanud söögikordade ajal. Ühestki palast otseselt loobuma end ei sundinud. Püüdsin end maha rahustada, et küll tuleb taas rahulikum periood ja kui ma ise seesmiselt tasakaalus olen, küll siis taas ka isud iseenesest kaovad. Kusjuures täna ongi juba inimlikum päev. Sain korralikult magada, ja ees on ootamas veel paar vaba päeva, mis teevad meele rõõmsamaks. Minu üleväsimus oli mingi hetk nii suur, et jätsin oma pikad jalutuskäigudki kõrvale. Jalad olid nagu tinapommid, kui peale tööd koeraga jalutama läksin.
Kahe nädala pluss 0,7kg - tegelikult on seda ikka megavähe, kui arvestada seda, et ma olin varem võimeline paari nädalaga ikka 3kg juurde võtma. Puhkus läheneb ja loodetavasti tuleb ikka suve ka millalgi.
16.06.2010
Olen oma tasakaalu tagasi saanud. Sel nädalal sai paar korda sõbrannaga, kes taas kaalu jälgib, kepikõnnil käidud.
Täna õhtul tegin koeraga paarikilomeetrise tiiru - rohkemaks ei ole hetkel suuteline, sest astusin oma hüppeliigese jälle kuidagi paigast, nüüd valutab kurivaim.
Söömisel märkan end aegajalt ikka kiirustamas või hoopis muudele asjadele mõtlemas, niipea kui seda märkan, võtan tempot maha või suunan mõtted tagasi söödavale. Siiski tean, et olen oma tempos palju aeglasemaks muutunud ning kui vanast harjumusest suurema portsu kipun panema, siis pean selle vahest järele jätma, sest mul saab kõht enne täis.
18.06.2010
Paarinädalasest plussist sai täna hommikul -0,9.
Nüüd tean täpselt, et minu kaalulangetus sõltub minu emotsioonidest ja sisetundest. Kui olen tasakaalust väljas, siis jääb kaal seisma või tõuseb veidike, kui saavutan sisemise rahu ja tasakaalu, siis on ka kaal stabiilne ning isegi langeb tasapisi. Nüüd olekski vaja leida võimalusi, kuidas end kiiremini stabiilseks saada ning kuidas stressiolukordadele rahulikumalt reageerida. Huvitav on jälgida, et üks kuu on suurem langetus kuu nung siis on jälle selline rahulikum periood, mil kaal peaaegu seisab ja end stabiliseerib. See kuu siis selline stabiliseerimise periood. Ootan huviga järgmist kuud, sest tavaliselt on mul suvi kaalutõstmise periood, kuid millegipärast usun, et mitte seekord.;)
18.06.2010
Suurim pluss sellise kaalulangetusmeetodi juures on see, et isusid pole, sest need ei saa ju tekkida, kui sa sööd seda, mida parasjagu hing ihaldab. Samas on söögikogused tasapisi väiksemaks jäänud ja kui ma siin ükspäev huvi pärast mõttes punkte kokku lõin, siis sain vaid 21p, mis peaks praeguse kaalu juures päevanormi piires olema.
Üks mõtisklus teile. Loodan, et ei solva kedagi, kuid ehk paneb mõtlema:
"Me keskendume liiga palju kaalule ning sellele, mida me sööme. Nii kaua, kui me seda teeme, on meie kaalulangetused juba ette määratud luhta minema. Kaal ei ole elu mõte, see pole isegi oluline osa meie elust. Meie elu ei sõltu meie kaalust vaid meie MÕTETEST. Kas me oskame olla rahul ja õnnelikud või mitte.Nii kurb, kuidas lausa mitmed tuhanded inimesed oma elu tänu kaalumõtete ümber tiirutamise ära rikuvad. Elus on palju ilusaid asju mida nautida ja mille üle rõõmu tunda. "
Teema siis selles, et kaal ei tohi muutuda kinnisideeks. Kui ma ikka iga päev või nädal ohkan, et jälle ei õnnestunud alla võtta, siis annan kehale signaale, et polegi võimalik õnnestuda. Isegi, kui me vaimset maailma ei usu, siis seda on ju nii mõnigi kogenud, et kui läheb trumm, siis viskan ka pulgad. Ma olin ikka totaalselt pori sees kogu oma kupatusega. Suur kaal oli kõige selle juures tühine asi. Võib süüa, ei või süü. Homme alustan dieeti, täna on õgimispäev. Pidevad süümepiinad söödud suutäite pärast. See oli tõeliselt haiglane elu, kui ma praegusel hetkel sellele tagasi vaatan. Kas ma olen tõesti ainuke, kes on oma yoyoga nii puntras olnud?
Meie eesmärk peaks olema: Elada tervislikku elu!
Mitte piinata oma keha ülidieetide/õgimisperioodide või ületreenimise ning täieliku diivanil vedelemise vaheldumisega.
Mina usun sellisel viisil kaalulangetmisse. Mis saab edasi? Seda ei tea mitte keegi. Kui saledaks on end niimoodi võimalik mõelda? Pole õrna aimugi.
Seni kuni toimib on ok, kui enam ei toimi on ju täiesti olemas võimalus, et maabun tagasi sinna, kust alustasin, kuid vähemalt olen ma need kuud kaalu langetades olnud õnnelikum ja rahulolevam, kui kogu viimase 10a dieetide peale kokku.
Päikest teile kõigile!
Olen siiani rahulolevam. Ma saavutasin -20kg, sellest juba täpsemalt järgmises peatükis. Kaalulangus on jäänud praktiliselt püsima. Kaal kõigub paari kilogrammi piires.
