Minus on tekkinud suur sisemine soov suveks mõned kilod kaotada. Peale haigusest taastumist tuli 2 kilo tagasi, st. olen taas 77kg ja sellelt platoolt ei taha kaal kuidagi allapoole liikuda. Tahaks sellest mugavustsoonist välja saada ja kaalu taas liikuma saada.
Hetkel teeb elu keerdkäike ning minu sees ja minu ümber on palju segadust. Eks see häirib ka söömist, kuid õnneks mitte nii palju nagu varem. Mu kaal püsib kindlalt ja pole vähemalt sellel stressirohkel ajal tõusnud.
Käisin eelmisel nädalal toitumisnõustaja juures ning olen juba nädal aega tema nõuannete järgi toitunud. Paraku ei ole see kaalule mõju avaldanud. Imelik on see, et valgu vähendamisel ja köögivilja koguste suurendamisega on mul tekkinud pidev näljatunne. Tõenäoliselt vajab siin midagi korrigeerimist.
Lisaks olen võtnud endale iga nädal ühe nn nädala väljakutse. Eelmisel nädalal üritasin igal päeval teha kõhulihaseid. Sel nädalal teen iga päev paar minutit hularõngast. See on selleks, et teha midagi teistmoodi ja end taas liikumise lainele saada, sest peale haigust on mu põlveliiges jälle nii hell, et ma pole korralikult trenni teha saanudki. Nüüd siis alustan selliste väiksemate ja vähem koormavate ülesannetega. Püüan ka igapäevaselt kõndida. Sammulugeja on peal ning ideaalne oleks, kui suudaksin teha 10 000 sammu. Siiani on õnnestunud vähemalt 8000 sammu iga päev.
Samas tunnen, et midagi on ikkagi veel puudu ja pean nüüd välja nuputama, mis see imelik midagi on. Üks võimalus oleks ju hakata toitumispäevikut pidama, et näha, mida ma söömises nö. valesti teen, kuid samas peale teistmoodi tegemisi ei armasta oma söömisi enam punkti täpsusega jälgida, kuid võibolla peaks. Mõtlesin, et üks deviis võiks olla: Kogused kontrolli alla! Kuna mul on kõht pidevalt tühi, siis kahtlustan, et võibolla on mu söögikogused suurenenud ja ehk on magu nende koguste peale taas väljaveninud. Kunagi ma tegin üht enesesisendust. Ma kujutasin ette, et mulle on tehtud maooperatsioon ja sinna mahub väga vähe toitu. Abiks oli tõenäoliselt ka väike taldrik, kuhu mahtus vähe toitu. Aeglase söömistempoga tundus, et kõht sai alati kenasti täis. Praegu söön ma rohkem ja kõht tundub ikkagi tühjapoolne ning seetõttu kahtlustan, et magu on veidi suuremaks veninud. Kuna mu kaal pole üüratult tõusnud, siis pole see venimine midagi hullu, kuid takistab hetkel kaalu langust.
Kuu lõpus ootab mind ees üks pidulik üritus. Tahaks selleks ajaks olla mõned kilod kergem, kuid samas mõtlesin, et seda paari kilo ei paneks keegi tähelegi, see tõstaks võibolla veidikene minu enesehinnagut, kuid olulisem on see, kuidas ma end riietan ja kuidas ma end muidu tunnen. Kas ma säran või mitte? Seetõttu teen enesesisendusi, et olenemata kaalunumbrist ja mõnest kõhuvoldist olen ma kena ja armastusväärne. Väga tähtis on end armastada ja hästi tunda igas kaalus. Ma ju tegelen praegu sellega, et mu keha oleks tervem ja saledam (menüü muutmine, liikumine), kuid kui kaal ei taha hetkel nii kiiresti järgi tulla, kui mina sooviks, siis pean ma suutma rahulikuks jääda, mitte langema enesesüüdistuste nõiaringi. See tooks kaasa ainult hävingu. Seega võtan kõike rahulikult ja tean, et ükskord langevad ka need 10 viimast üleliigset kilo minu seljast. Ma olen valmis vabanema üleliigsest, sest minu maailmas on kõik hästi. ;)
Kena kevadet ja saledamat suve kõigile! :)
