Monday, August 22, 2011

Potsataja memuaarid 3. Pisikestest sammudest saabki alguse pikem teekond.

Tänases postituses soovin tuua näiteid oma pisikestest muudatustest, mida ellu viisin. Need muutused võivad tunduda tühised ning kindlasti on igal inimesel oma harjumused, millega tegeleda.
Oluline siinjuures on see, et need ei pea olema seotud söögiga.


03.06.2009
Mõõnaperioodid on ju ka harjumuste muutmisel normaalsed, sest harjumuste võrgustik on suht salakaval lõks. Üks harjumus viib automaatselt teiseni.
Nt. kui koju tulles kõigepealt väsinult diivanile istud, siis järgmine samm on juba ette teada -> kööki näksima -> vaataks, mis arvutis head on jnejnejne. Oledki jälle lõksus.

17.06.2009
Tegin endale uue reegli, et enne 17.00 arvutisse ei tule.
Minu suurim viga on kohe hommikul üks kohv teha ja siis vaadata, mis arvutis ka head on ja kui ma juba arvuti ette olen istunud, siis ei saa ma siit niipea minema. Üritan endale nüüd ühe pikema võõrutuskuuri teha.
Täna mõjutas see pisiasi tunduvalt minu päeva kulgemist.
Kõige põnevam on see, et kui teleka ja arvutiorjusest vabaned, siis toob päev sulle nii mõnegi meeldiva üllatuse. Näiteks kulus üks osa minu arvutivabast olemisest täna lastega müramise peale. Hea jupp aiamaad sai puhtaks rohitud ja veel muudki kasulikku tehtud.
Kui arvuti ette maandun, siis vajub nagu mingi raskus peale ja kogu päev on selline uimane ja mittemidagitehaviitsiv.
Üritan homme sama taktikat kasutada. Usun, et see mõjutab ka minu kaalu, sest ilma arvutita muutun iseenesest liikuvamaks.

28.06.2009
Märkan jälle oma igapäevases käitumises muutuseid. Mõni asi, mis varem tundus ületamatult raskena, saab nüüd lausa möödaminnes tehtud.
Tunnen, et ei suuda väga kaua ühe ja sama koha peal niisama istuda. Eile õhtul mõtlesin veidi telekat vaadata, kuid peale pooletunnist istumist võtsin kepid ja läksin õue jalutama.

28.07.2009
Mina siis olen lõpuks saavutanud ilma dieedita -5kg. Ise ka ei usu.
Vahel ma lausa unustan süüa. Isud on kuskile ära kadunud. Olen söögisõltuvusest peaaegu vaba.
Täna suures stressis olles oli mingi hetk, kui tahtsin külmkapist midagi haarata, kuid siis läksin ja hakkasin oma pingeid töösse rakendama ja peale seda oli palju meeldivam tunne, kui peale lohutussöömist - selgem pea ja ei mingeid süümekaid ülesöödud kalorite pärast.

Tänaseni on mul palju positiivseid harjumusi. Telekat ei vaata ma enam peaaegu üldse. Talveperioodil ehk veidi enam, aga suvel olen vaid mõnel õhtul mehe kõrvalt jäänud mõnd filmi vaatama. Mul on enam energiat teha kodutöid, mida ma kunagi varem lausa põlgasin. Nüüd olen võtnud endale põhimõtte, et kui tervet "õppetükki" ei jõua, siis tee poolgi. Praegu on endalgi häbi ja võõrastav mõelda, et minu elus on olnud perioode, kus ma pesin vaid korra nädalas nõusid (ok, see oli ajal, kui meil veel lapsi polnud ja sooja vett tuli pliidi peal soojendada, aga ikkagi). Mis on siis muutunud? Minu MÕTLEMINE. Ma suudan endale ebameeldivaid tegevusi meeldivamaks mõelda. Teiseks, ei tee ma enam suuri plaane, vaid püüan elada üks hetk korraga. Ma teen küll mõnikord tööde nimekirju, kui tundub, et kõike on liiga palju ja ei tea, millisest otasst alustada, kuid sel juhul hakkan ma nimekirja rahulikult harutama sellest otsast, mis tundub kiireloomuline ning mitte nii kiired asjad lükkan edasi seniks kuni mul nende jaoks aega tekib. Olen tänu sellele muutunud tunduvalt rahulikumaks ja ka RAHULOLEVAMAKS. Mis on minu ülekaalulisuse teema puhul väga oluline punkt. Varem olin pidevalt morn ja trossis ja üritasin oma emotsioone söögiga allasuruda.
Ma olen täiesti kindel, et kui ma selle emotsionaalse virr-varri täiesti kontrolli alla olen saanud, siis on kaal nõus ka mõnevõrra taas allapoole liikuma. ;)

Tuesday, August 9, 2011

Potsataja memuaarid 2. Üks samm edasi, kaks tagasi....

Iga algus on raske. Oma harjumuste muutmine tundub aga eriti keeruline. :)

28.04.2009
Ma sean siis endale ka mingi konkreetsema eesmärgi:
Üks võibolla nii mõnelegi mõttetu eesmärgina, sean endale esimeseks eesmärgiks
* enne laupäeva kaalule mitte astuda. See on lausa harjumus, nii kui kaalu näen, nii kohe tahaks peale minna.
Teine eesmärk on
* ühtegi päeva enam sel nädalal programmist vahele jätta (pühapäevaks lõpetada kolmas nädal).
Selleks, et oma tegemistes edukam olla - panin täpselt kirja, mida ma igal järgneval päeval teisiti teen. Plaanis on helistada tädile, teha üks jalutuskäik peale tööd, minna külakoristustalgutele, õppida midagi uut (ehk võtta isegi osa Minu Eesti programmist ). Koristada midagi, mida ma pole ammu koristanud - ideed on selleks juba täiesti olemas
Tänane päev oli väga edukas: auto pestud, hommikune pooltund iseendale ja õhtune jalutuskäik lastega.
Tundub teile lihtne ja iseenesest mõistetav? Aga mina olen selle kõik unustanud või pole mitmeid asju tänu oma nõmedatele harjumustele veel avastanudki.
Igatahes annab see teisiti tegemine positiivsema tunde ja söögile pole nagu eriti aega mõeldagi . Täna, kui end mingi hetk tavapäraselt teleka ette unustasin, jalutasin peale seda automaatselt kööki ja tegin võileiva , kuid siis haarasin ruttu autopesuks vajamineva varustuse ja sõitisn ämma juurde autot kasima. Varem oleks minu tavapärane mõte olnud, et olen (kooli)päevast väsinud ja vajan puhkust ning liikunud mõttetult arvuti-teleka ja köögi vahet ja hädaldanud, et nii palju on teha, aga midagi ei jaksa teha.....täitsa nõme paks. Kui ma sellest nõiaringist ometigi välja saaks, siis võiks minust tõesti normaalne inimene veel saada .
Ahjaa - oma kaalukeelust olen suutnud kinni pidada, kuigi uskumatu, et see nii raske on. Iga kord, kui kaalust mööda jalutan, tahan sinna peale astuda. Ei tea, kas peaks kaalu peitu panema või teise koha peale. Esialgu jätkan vist oma iselooma taltsutamist.

09.05.2009
Neljanda nädala programm on poole peal, kuid siiski on ju taas nädalake möödas ja aeg vahekokkuvõtete tegemiseks.
Neljas nädal tundub mulle suhteliselt keeruline, sest iga päev peab tegema midagi teistmoodi inimestega suheldes ja midagi enda tegevustes muutma. Minu komistuskiviks saab see, et ma ei suuda endale konkreetseid ülesandeid püstitada ning üritan päevast leida selle hetke, mil saaksin üht v teist ülesannet täita ja siis õhtul kokkuvõtet tehes märkan taas, et asi jäi kuidagi poolikuks.
Tänane kaal 94kg, seega 4 nädala tulemus -3kg.

11.05.2009
Eelmine nädal tabas mind taas suur masendushoog, millest hakkan nüüd tasapisi välja tulema.
Alustasin The Secret lugemist ja loodan, et see aitab deprekaga paremini toime tulla.
Võrreldes tavalise dieediga tunnen end siiski palju mõnusamalt. Mingeid erilisi isusid pole - söön peaaegu nagu normaalne inimene. Näksimist pean jälgima, sest aegajalt kipub ikka mõni pala mõttetult suhu lipsama, kui köögist läbi lähen.
Mul on tekkinud näljatunne. St. keha annab teada, kui võiks süüa. Varem oli kõik üks söömine ja näksimine.
2 päeva veel, siis saab programmi neljas nädal läbi.
Täna õhtul Swedpanga tervise(kõnnile)jooksule. Selle programmiga liitusin just seoses oma teisititegemistega. Soovin oma igapäevarutiinist ning turvatsoonist välja saada.

27.05.2009
Ülikiire ja suhteliselt väsitav nädal on käimas.
Kui söömisel on väga kerge libastuda, siis harjumuste jälgimisega on sama teema, et palju kergem on vana rada pidi tatsata. Tahaksin väsimusest nõrkenuna voodisse langeda ja tuima näoga telekat vaadata, kuid püüan end ületada ja tegeleda harjumustest välja murdmisega.
Nägin täna endast mitut pilti ja peaks mainima, et see vaatepilton suht masendav, kui sinu kõrval seisab 50kg kaaluv sõbranna ja siis sina oma 95kg-ga, mis on ju pea poole rohkem .
Õnneks selle pildi vaatamine panigi mind mõtlema, et ma PEAN tänased ülesanded ära tegema.
Hetkel olen oma liikumisega veel graafikus, kui tänased ülesanded ära teen.

02.06.2009
Esimene tõsisem tagasilöök. Eelmine nädal oli megakiire ja ei suutnud oma harjumusi jälgida. Liikumist tuli vähem kui plaanitud ning söömist rohkem, sest toimus poja lasteaia lõpupidu.
Kaal kõigub hetkel 94-95 vahel ja kindlat tulemust ma hetkel kirja ei pane, sest praegu on veel kindlalt pooled grillvorstid veel soolikates.
Kuidas edasi? Tekib taas mingi surnud punkt ja tunne, et ei oskagi edasi
Kahju, et see konkreetne päev-päeva järgi programm nii lühike on. Kuu ajaga ei saa ju muuta harjumusi, mis on tekkinud aastatega.
Tunnen, et minu jaoks jääb väheks sellest, millega programm peale neljandat nädalat jätkab. Pean vist lihtsalt mitu korda need neli nädalat läbi tegema , kuid siis tekib küsimus, et kas kõik neli või valida neist ainult mõned, nagu mul algul plaanis oli
Ühesõnaga olen punktis, kus vajaksin konkreetset tuge progammi poolt. Olen uurinud ka nende kodulehte, kuid sellega liituda ei oska ja ei tea ju ka, kas sellest abi oleks, sest minu inglise keel pole just kõige parem (olen koolis saksa keelt õppinud).
Üks on kindel, ma soovin jätkata oma harjumuste muutmist, sest need neli nädalat on tõestanud, et minu kaal on seotud minu harjumustega ning kui ma suudaksin selle ämblikuvõrgu purustada ja oma harjumustest läbi murda, siis muutub hakkab ka minu kaal iseenesest tasapisi allapoole liikuma.

03.06.2009
Praegu olen aga suht frustreeritud, sest kaal on hetkel pigem tõusuteel. Olen üleni paistes. Eriti paistes on jalad ja peaks mainima, et olemine on väga ebameeldiv. Saan mõistusega aru, et süüdi minu suur ülekaal, kuid samas pole ka tahtmist midagi teha. Vajuksin nagu taas mingisse nõiaringi - keha on raske ja ei jõua seda sellise kuuma ilmaga ringi vedada, kuid paigal istudes kalorid ju ei kulu ja samas jääb aega taas "söömismõnudega" tegeleda.
Tean, et pean taas oma "mittedieediga" tegelema hakkama, kuid iseloomapoeg on mind maha jätnud. Vajaksin mingit väga konkreetset tuge või tõuget, et end taas käsile võtta.
Imelik, et minu puhul mõjus ka " EI mingit dieeti" selle maagilise paar kuud, mil ka tavalised dieedid tavaliselt kestavad Ka see on mingi Murphy seadus, et inimene suudab oma tahtejõuga vaid paar kolm kuud muutustega tegeleda ja siis läheb taas kõik vana rada pidi edasi.
Tean, et on ka erandeid, aga ma vist kuulun nende lootusetute juhtumite hulka...

Hea, et ma selle teadmise juures oma katsetamisi ei lõpetanud. ;)

Saturday, August 6, 2011

Potsataja memuaarid 1. Harjumustel on suur jõud.

Oli kord üks Potsataja, kellel sai ühel päeval dieetidest kõrini ning ta otsustas hakata oma kaalu teistmoodi langetama. Muutes oma harjumusi ning mõtlemist. Otsustasin oma vanast teemast olulisemad mõtted siia tõsta. Hea endal taas üle lugeda ja ehk on kellelegi teiselegi abiks.
Kõige olulisem minu kaalulangetuse juures oli keskenduda oma käitumismustritele ning mõtlemisele. Miks ma söön?(näljast või emotsioonide pärast) Kuidas ma söön? (kiiresti või aeglaselt) Minu mõtete muutmisel oli alguses abiks raamat: "Ei mingit dieeti. Tee seda teistmoodi"B. Fletcher; 2010.a. suvel ostsin veel lisaks P. McKenna raamatu"Ma teen su saledaks", mis aitas edasi mõelda ja tegutseda.
Mõned mõtted minu harjumuste muutmisest:


10.01.2009
"Tänu harjumuste muutmisele olen neid paremini märkama hakanud. Üks suur viga, mis mu kaalu tõstab on kindlalt see, et IGA kord, kui ma kööki lähen, pistan sealt midagi suhu. Seda HARJUMUST tahan küll teadlikult muuta, st. ma ei keela endale mingit kindlat toiduainet vaid muudan harjumust näksida."

17.01.2009
"Mul on tekkinud imelikud harjumused, mida varem pidasin ilmvõimatuks Nt. pesen õhtul peale sööki alati kõik nõud ära - tean, et mõne jaoks tundub see iseenesestmõistetav, kuid siiani tundsin, et ma olen ju nii väsinud, las need nõud olla.
Teleka ees istun palju vähem. Otsin pidevalt, mida saaks veel teha. Energiat on hetkel mõnusalt palju. Ja peaaegu iga tegevuse juures mõtlen, kas see on harjumus ja kui on harjumus, siis millised teod võiksid sellele järgneda, mis mõjutavad minu kehakaalu. Sellest köögis mõttetult näksimisest olen osaliselt lahti saanud. Enne palakese haaramist mõtlen, et ehk võiksin hoopis klaasi vett juua või vorstileiva asemel ühe puuvilja süüa. Tihtipeale õnnestub mul ilma midagi näksimata köögist lahkuda. Oluline on siin see, et ma ei mõtle, et mul on dieet, vaid see, et ma mõtlen, et mul on see ebameeldiv harjumus, millest tuleks vabaneda. "
Nüüdseks olen teada saanud, et minu köögis näksimised olid osaliselt seotud hoopis emotsioonidega, aga selle kohta tuleb eraldi peatükk. :)

20.02.2009 (väike tagasilöök)
"Mind ei ole tabanud tavapärane masendus, et olen taas ebaõnnestunud. Vanad harjumused on loomulikult tagasi hiilinud ja sellega koos ka tulid need paar kilo tagasi, kuid tavapärast dieedijärgset õgimist ei ole toimunud ja see on minu jaoks midagi täiesti uut ja täiesti teistmoodi .
Hetkel olen juba positiivsemates meeleoludes ja üritan ka edaspidi tegeleda oma harjumuste muutmisega ning vähem rõhku panna söögijälgimisele. Võibolla ei saa minust kunagi saledat inimest, sest minu harjumused on niivõrd tugevad, kuid vähemalt olen ma suutnud endale teadvustada vigu, mida ma teen ja asi ei ole ainult üleliigsetes kalorites."

11.04.2009 (Sellest kuupäevast alates pole mul enam suuremaid kaalutõuse olnud. Kaal on langenud või püsinud enam-vähem sama koha peal.)
"Teatan, et alustan kolmandat korda taas programmiga:
"Tee midagi teistmoodi"
Olen endiselt veendunud, et ükski dieet pole piisavalt mõjuv, kui kõik muud harjumused püsima jäävad. Enne peab hakkama midagi muutuma minu kogu elus.
Olen saanud palju häid mõtteid, mida lisaks raamatuprogrammile jälgida. Tasapisi üritan oma mõtted taas positiivseks saada.
Üks nipp: Hommikul ärgates mõtle kõigepealt sellele, mis on eesolevas päevas hästi.
Kui hakkasin mõtlema, mis mul praegusel hetkel hästi on, siis oli seda palju rohkem, kui ma oleks arvata osanud.
Dieedi asemel pean hakkama tegelema hoopis "laiskuse" võõrutusraviga, sest see on nagu nõiaring. Kaal tõuseb ja liigud vähem, mida vähem liigud, seda enam kaal tõuseb ja seda vähem jõuad end liigutada. Põlvevalud on muutunud taas nii tugevaks, et kükitada ma praegu ei saaks, sest siis ei suudaks ma enam püsti tõusta.
Üritan endas arendada mõtlemist, et mul on süüa vaja vaid niipalju, et ellu jääda - ma ei ela selleks, et süüa.
Ma tean, et seekord õnnestub. Peab õnnestuma!
PS. Eile sõbranna pool täis kõhu ja riietega kaaludes näitas kaal 101,6. Tegelikult aimasin, et ma juba seal kolmekohaliste klubis olen, kuid kodukaal on mul veidi leebem minu vastu. Tänahommikune tühikaal 97kg" - (minu kodukaal valetas ning hiljem sain teada, et minu suurim kaalunumber võis ulatuda ca 103kg-ni)

Hea nõu:
"Tahtsin öelda, et see algatus harjumuste muutmiseks on igati kiiduväärt, aga tahaskin siia juurde rõhutada seda mõtet, mis mina oma peas olen arendanud järjest rohkem - edu sõltub sellest, kui palju sa neid paremaid harjumusi suudad integreerida oma igapäevaellu selliselt, et see tunduks kõige loomulikum asi maailmas. veelgi olulisem on kaardistada need n-ö ohukohad ja õppida nendega toime tulema ja vat see on see koht, millega mina näiteks kuidagi toime ei saa seega olen põnevil, et näha sinu näitel, kui kaugele esimese poole arendamisega jõuda võib..."

12.04.2009
"Peale selle raamatu programmi esimest korda läbimist olen enda jaoks nii mõnedki ohukohad leidnud. Loomulikult ei tähenda see seda, et ma jätan "näpu tulle pistmata". See on nagu ülesöömisegagi. Tean, et ei tohi, aga ikka söön. Sama lugu on ka muude harjumustega, kuid vähemalt olen hakanud nüüd neid märkama ja kui ma 3-st korrast kasvõi ühel muudan oma käitumist, siis on see hea algus."

Tänaseks võin öelda, et nii mõnigi positiivne harjumus on minu elu igapäevane osa. Koristamine ei tundugi enam lõputu piin. Mulle meeldib end rohkem liigutada. Televiisorit ei vaata ma mõnikord mitu päeva. Isegi arvutis istumised on jäänud harvemaks. Elu on muutunud kuidagi reaalsemaks. Ma elan rohkem tänases päevas ja praeguses hetkes.
Jätkub...

Monday, August 1, 2011

Suvi!

Tavaliselt on suvi oma grillimiste ja tšillimistega minu kaalu kindlalt kergitanud. Kui ma just ei ole endale teadlikult mõnda dieeti planeerinud. Rekord on olnud 3 kuuga +8kg. Sel aastal on meil iga nädal mõni grillõhtu olnud. Minu kaal on aga püsinud enam-vähem samas kohas. Kaal kõigb pooleteise kg piires ning heal juhul võiksin öelda, et olen kilo juurde võtnud.
Proovisin juulikuus McKenna plaati pikemaajaliselt kuulata ning võtsin üle pika aja tema raamatu kätte ja olen seda õhtuti pisikeste peatükkide viisi üritanud lugeda, sest endiselt on mul raskusi tema 4 reegli täieliku jälgimisega. Niipea kui ma end ei jälgi, hakkan sööma kiiremini ning ei märkgagi, mmillal mu kõht tegelikult täis saab. Kui sööngi rahulikumalt, siis on nii raske jätta paar pala taldrikule, kuigi tean, et mu kõht on juba täis. Emotsionaalse söömisega on ka nii ja naa. Mõni päev õnnestub mul süüa tõesti ainult siis, kui olen näljane, kuid teinekord tean, et söön seetõttu, et olen närvis või sellepärast, et mul on igav vms. :(
Teoorias on seega kõik nii lihtne, aga kui ma selle kõik praktikasse ka suudaksin viia, siis oleksin juba sale :P.
Kõigele sellele vaatamata ei ole ma lootust kaotanud ja pusin endiselt vaikselt edasi. Olen oma päevadesse toonud enam liikumist. Alustasin 1800 lisasammuga igal hommikul. Hetkel on samme juba 2500 ringis ning eile tegin lisaks hommikusele jalutuskäigule ka pisema tiiru õhtul. Täna hommikul aga mõtlesin, et võikski õhtuti ka hakata taas keppidega kõndima, sest hommikutiire ma väga palju pikemaks venitada ei saa ning koeraga pole mul võimalik keppe kaasa võtta.
Kaalust üritan hetkel suure kaarega mööda käia, sest vahepeal muutusin taas numbrisõltlaseks. :P
Enesetunne on iseenesest hea. Vaatamata üleliigsetele kilodele, tunnen end oma kehas hästi ja liikumine paneb mind veel paremini tundma. Minu arust on hästi oluline, et liikumine oleks minuga kooskõlas.
Ootan võimalust, et endale veel veidi kirjandust lisaks osta. Seni jätkan McKenna 4 reegli järgimist.
Kena suve jätku kõigile!