Tere taas!
Mulle meeldib aegajalt oma mõtteid kirja panna. Potsataja memuaaridest sai olulisem siia ümber tõstetud. Edaspidi jätkan juba mineviku asemel oleviku kommenteerimisega.
Novembris sai siis juba 4 aastat teistmoodi tegemisi. Selle aja jooksul olen alla võtnud ca 25 kg. Pühade ajal mu kaal ikka tõuseb veidike ning praegugi olen paar kilokest raskem, kui enne pühi.
Varem oleksin hakanud endale nüüd suuri lubadusi andma, kuidas ma uuel aastal suuresti jälle kaalust alla võtma hakkan. Ja tihtipeale ma siis alustasingi jaanuarist suure kaalulangetusega. Võtsingi 10-20kg alla, kuid kahjuks oli see kõik aasta lõpuks tagasi võetud ning tihtipeale mõni lisakilo pealekauba. Hetkel on minu kaal püsinud 77-80kg vahel. Minu 165cm pikkuse ja pisut haigete liigeste jaoks oleks muidugi hea, kui see number algaks kuuega, kuid samas pean väga rahul olema, et suuremat jojotamist enam pole toimunud.
Sain endale jõuluvanalt uue sammulugeja Omroni Walking Style III. See on üks päris tore vidin. Kui ikka vaatad pealelõunal, et oled päeva jooksul vaid veidi üle 1000 sammu astunud, siis sunnib see paratamatult mõtlema, kuidas ja kust neid samme lisaks saada. Hetkel olen mõelnud, et kui saaks iga päev 5000 sammugi, siis oleks see alustuseks täitsa OK. Talvise ja tubasena on mu tavaline sammude arv vist seal 1500-3000 vahel.
Pean endiselt nii iseendale kui ka teile, kes te seda loete, meelde tuletama, et me elame olevikus. :) Pole oluline, kui palju sa eile üle sõid või kui ilusaid plaane sa homseks teed. Tähtis on vaid see, mida sa just täna just selle konkreetse eine ajal teed. Mida ja kuidas süüa kavatsed. Ma pean endiselt oluliseks söömise tempot. Aeglane söömine on teadlikum. Me märkame, kui palju ja mida me sööme. Loomulikult on ka liikumine äärmiselt oluline, kuid see peab olema meele järgi. Kahjuks hakkasid minu liigesed sel sügisel tavapärasest rohkem haiget tegema. Pidin detsembris kõik trennid ära jätma. Käisin muidu korra nädalas kõhutantsus ning 1-2 korda aeroobikas. 10. jaanuaril saan taastusravi arsti juurde, eks siis saab täpsemalt teada, kui palju ja kuidas ma tegelikult liigutada tohin. Kuid kui varem sundis see mind diivanile norutama, siis nüüd olen aru saanud, et sellest norutamisest tõuseb vaid kahju, mitte kasu ja nii ma siis teengi pisikesi jalutuskäike või väntan mõnel õhtul rahulikus tempos trenažööril, et liiigesed liikuda saaksid ja lihased pisikest trenni. "Ikka edasi ja edasi, ja mitte sammukestki tagasi" nagu ütles tigu :). Püüan endast nüüd siia rohkem märku anda, kuidas minu aastavahetuse kahjud taanduvad, mis saab minu liigeste ja trenni teemaga ning millise enesetundega jätkan uuel aastal. Kas suudan kaalu ka taas veidi allapoole liikuma saada? Nii väga sooviks jõuda kuueliste klubisse. Kas ja kuidas see mul õnnestub, sellest siis juba edaspidi.
HEAD VANA AASTA LÕPPU!
