Selline mõte tekkis mul eilset "Kaalul on rohkem kui elu" saadet vaadates. Paksudele inimestele püütakse igal viisil selgeks teha, et viga on nende toitumises ja söögivalikutes. Paneme trenni ja toitumiskava paika ja asi ongi lahendatud. Mina ei tahaks sellega nii üheülbaliselt nõustuda ja eilses saates hakkas mul mehest lausa kahju, sest poole aasta peal ütles ta ka ise, et see on rohkem psühholoogiline värk. Mina usun, et paljudel ongi see justnimelt psühholoogiline ja alustama peaks psühholoogiliste tegurite parandamisest ja alles seejärel võib jätkata toitumisnõustamisega ning treeningkavadega. Ühes teises saates ütles enim kilosid kaotanud mees, et tahab kaalu korda saada ja siis hakkab oma muredega tegelema. Ükski kaalunumber ei ole piisavalt hea, et viiks sult kõik mured minema.
Äärmiselt oluline on õppida oma emotsioonidega toime tulema, neid lahendama ja alles seejärel on mõtet hakata tegelema kaaluprobleemiga. G. Roth väidab, et ülekaalulised elaksid nagu oma kehast väljaspool. Keha on nagu midagi võõrast ja mitte mulle kuuluvat ja temaga peab midagi ette võtma sellepärast, et paksud inimesed ei sobi kõhnade kõrvale( See on nüüd minu liialdus). Kuid Roth selgitab väga hästi ära, et me peaksime õppima elama oma kehas ja harjuma mõttega, et meil ongi laiem puusavöö või rasedusarmid, mis ei kao mitte kuhugi. Selle asemel, et seda kõike vihata, on vaja õppida end aktsepteerima. Kui sa vihkad midagi, siis sa ju ei hoolitse tema eest piisavalt. Seepärast on oluline oma keha aktsepteerida ja armastada, et pakkuda talle parimat.
Mina olen ka kogenud seda, et ma ei ela oma kehas ja kahjuks ei hooli ma temast ka piisavalt, vaid tahaksin nagu karistada, et ta on selline nagu on või olen täiesti passiivne ja mul on ükskõik, milline mu keha on. Ma ei pea siin kaalu silmas, vaid seda, et ma ei paku oma kehale piisavalt hoolitsusi ja tõenäoliselt ka mitte alati piisavalt kvaliteetset sööki. Kuigi ma teadvustan seda aina enam ning tasapisi pööran oma välimusele rohkem tähelepanu.
Nüüd siis veidike saledatest kartulisööjatest. Kõik kohad on täis soovitusi, kuidas oleks õige toituda. Me (ülekaalulised) ostame kalleid fileesid, igasuguseid võõramaa puu- ja köögivilju, mis on tihtipeale hirmkallid, ökopoe täisterajahusid ja veel palju muud. Kõik selleks, et saada sama ilusaks ja saledaks nagu naabrinaine või parim sõbranna. Kuid asi ei ole ju nendes kallites, võõrapärastes ja imelikes kombinatsioonides toitudes. Minu lähisugulaste ja sõprade seas on palju normkaalulisi....üllatus, üllatus, nad söövad kartulit ja kastet, makarone, friikartuleid ja isegi magusat, mille meie, mitte nii normis, endale tihtipeale ära keelame. Nad söövad normaalset eestimaist toitu, kuid on siiski normkaalus. See näitab ju selgelt, et asi ei ole nendes hirmkallites ja udupeentest toitudes, vaid milleski muus. Mina arvan, et see muu on väike osa geneetikat, pisike osa söögitalumatust, võibolla mõni ainevahetusprobleem (kuigi see võib olla hoopis ülekaalu tagajärg, mitte algpõhjus), istuv tööviis, erinevad harjumused ning minul kindlasti emotsionaalne toidusõltuvus ehk siis psühholoogilised põhjused. Mõned uuringud väidavad, et mõned toidud soodustavad toidusõltuvust ning arvan, et ka selles on mingi tõde ning võibolla ei peakski ma nii palju iseennast süüdistama, vaid saaks taas kellelegi väljaspoolt näpuga osutada, et tema tegi ja tema on süüdi, kuid ma arvan, et pigem siiski jään selle juurde, et minu kahe kõrva vahel on teemad, mis tahavad lahti harutamist ja tähelepanu. Ma olen sellega tegelenud juba neli aastat ja hetkel on kaal pikemaks ajaks seisma jäänud. Nii võiks väita, et mu meetodid ei tööta, kuid samas teame me kõik, et kaalu säilitamine võib olla langetamisest raskemgi ning minu kaal hetkel säilib ja langeb veidike. Aastavahetuse plussist on saanud 4kg miinust ja seda taas ilma dieetideta. Viimasel ajal olen märganud, et kipun magusat liigselt näksima....vaja see teema rohkem luubi alla võtta. Miks ma nii teen? Kas on mul isud, mis sunnivad süsivesikute järele haarama, igavus või tühi kõht? Muidu on minu söömisega kõik OK ning naudin väga trennides käimist. :)
