Monday, August 22, 2011

Potsataja memuaarid 3. Pisikestest sammudest saabki alguse pikem teekond.

Tänases postituses soovin tuua näiteid oma pisikestest muudatustest, mida ellu viisin. Need muutused võivad tunduda tühised ning kindlasti on igal inimesel oma harjumused, millega tegeleda.
Oluline siinjuures on see, et need ei pea olema seotud söögiga.


03.06.2009
Mõõnaperioodid on ju ka harjumuste muutmisel normaalsed, sest harjumuste võrgustik on suht salakaval lõks. Üks harjumus viib automaatselt teiseni.
Nt. kui koju tulles kõigepealt väsinult diivanile istud, siis järgmine samm on juba ette teada -> kööki näksima -> vaataks, mis arvutis head on jnejnejne. Oledki jälle lõksus.

17.06.2009
Tegin endale uue reegli, et enne 17.00 arvutisse ei tule.
Minu suurim viga on kohe hommikul üks kohv teha ja siis vaadata, mis arvutis ka head on ja kui ma juba arvuti ette olen istunud, siis ei saa ma siit niipea minema. Üritan endale nüüd ühe pikema võõrutuskuuri teha.
Täna mõjutas see pisiasi tunduvalt minu päeva kulgemist.
Kõige põnevam on see, et kui teleka ja arvutiorjusest vabaned, siis toob päev sulle nii mõnegi meeldiva üllatuse. Näiteks kulus üks osa minu arvutivabast olemisest täna lastega müramise peale. Hea jupp aiamaad sai puhtaks rohitud ja veel muudki kasulikku tehtud.
Kui arvuti ette maandun, siis vajub nagu mingi raskus peale ja kogu päev on selline uimane ja mittemidagitehaviitsiv.
Üritan homme sama taktikat kasutada. Usun, et see mõjutab ka minu kaalu, sest ilma arvutita muutun iseenesest liikuvamaks.

28.06.2009
Märkan jälle oma igapäevases käitumises muutuseid. Mõni asi, mis varem tundus ületamatult raskena, saab nüüd lausa möödaminnes tehtud.
Tunnen, et ei suuda väga kaua ühe ja sama koha peal niisama istuda. Eile õhtul mõtlesin veidi telekat vaadata, kuid peale pooletunnist istumist võtsin kepid ja läksin õue jalutama.

28.07.2009
Mina siis olen lõpuks saavutanud ilma dieedita -5kg. Ise ka ei usu.
Vahel ma lausa unustan süüa. Isud on kuskile ära kadunud. Olen söögisõltuvusest peaaegu vaba.
Täna suures stressis olles oli mingi hetk, kui tahtsin külmkapist midagi haarata, kuid siis läksin ja hakkasin oma pingeid töösse rakendama ja peale seda oli palju meeldivam tunne, kui peale lohutussöömist - selgem pea ja ei mingeid süümekaid ülesöödud kalorite pärast.

Tänaseni on mul palju positiivseid harjumusi. Telekat ei vaata ma enam peaaegu üldse. Talveperioodil ehk veidi enam, aga suvel olen vaid mõnel õhtul mehe kõrvalt jäänud mõnd filmi vaatama. Mul on enam energiat teha kodutöid, mida ma kunagi varem lausa põlgasin. Nüüd olen võtnud endale põhimõtte, et kui tervet "õppetükki" ei jõua, siis tee poolgi. Praegu on endalgi häbi ja võõrastav mõelda, et minu elus on olnud perioode, kus ma pesin vaid korra nädalas nõusid (ok, see oli ajal, kui meil veel lapsi polnud ja sooja vett tuli pliidi peal soojendada, aga ikkagi). Mis on siis muutunud? Minu MÕTLEMINE. Ma suudan endale ebameeldivaid tegevusi meeldivamaks mõelda. Teiseks, ei tee ma enam suuri plaane, vaid püüan elada üks hetk korraga. Ma teen küll mõnikord tööde nimekirju, kui tundub, et kõike on liiga palju ja ei tea, millisest otasst alustada, kuid sel juhul hakkan ma nimekirja rahulikult harutama sellest otsast, mis tundub kiireloomuline ning mitte nii kiired asjad lükkan edasi seniks kuni mul nende jaoks aega tekib. Olen tänu sellele muutunud tunduvalt rahulikumaks ja ka RAHULOLEVAMAKS. Mis on minu ülekaalulisuse teema puhul väga oluline punkt. Varem olin pidevalt morn ja trossis ja üritasin oma emotsioone söögiga allasuruda.
Ma olen täiesti kindel, et kui ma selle emotsionaalse virr-varri täiesti kontrolli alla olen saanud, siis on kaal nõus ka mõnevõrra taas allapoole liikuma. ;)

No comments:

Post a Comment