Tuesday, August 9, 2011

Potsataja memuaarid 2. Üks samm edasi, kaks tagasi....

Iga algus on raske. Oma harjumuste muutmine tundub aga eriti keeruline. :)

28.04.2009
Ma sean siis endale ka mingi konkreetsema eesmärgi:
Üks võibolla nii mõnelegi mõttetu eesmärgina, sean endale esimeseks eesmärgiks
* enne laupäeva kaalule mitte astuda. See on lausa harjumus, nii kui kaalu näen, nii kohe tahaks peale minna.
Teine eesmärk on
* ühtegi päeva enam sel nädalal programmist vahele jätta (pühapäevaks lõpetada kolmas nädal).
Selleks, et oma tegemistes edukam olla - panin täpselt kirja, mida ma igal järgneval päeval teisiti teen. Plaanis on helistada tädile, teha üks jalutuskäik peale tööd, minna külakoristustalgutele, õppida midagi uut (ehk võtta isegi osa Minu Eesti programmist ). Koristada midagi, mida ma pole ammu koristanud - ideed on selleks juba täiesti olemas
Tänane päev oli väga edukas: auto pestud, hommikune pooltund iseendale ja õhtune jalutuskäik lastega.
Tundub teile lihtne ja iseenesest mõistetav? Aga mina olen selle kõik unustanud või pole mitmeid asju tänu oma nõmedatele harjumustele veel avastanudki.
Igatahes annab see teisiti tegemine positiivsema tunde ja söögile pole nagu eriti aega mõeldagi . Täna, kui end mingi hetk tavapäraselt teleka ette unustasin, jalutasin peale seda automaatselt kööki ja tegin võileiva , kuid siis haarasin ruttu autopesuks vajamineva varustuse ja sõitisn ämma juurde autot kasima. Varem oleks minu tavapärane mõte olnud, et olen (kooli)päevast väsinud ja vajan puhkust ning liikunud mõttetult arvuti-teleka ja köögi vahet ja hädaldanud, et nii palju on teha, aga midagi ei jaksa teha.....täitsa nõme paks. Kui ma sellest nõiaringist ometigi välja saaks, siis võiks minust tõesti normaalne inimene veel saada .
Ahjaa - oma kaalukeelust olen suutnud kinni pidada, kuigi uskumatu, et see nii raske on. Iga kord, kui kaalust mööda jalutan, tahan sinna peale astuda. Ei tea, kas peaks kaalu peitu panema või teise koha peale. Esialgu jätkan vist oma iselooma taltsutamist.

09.05.2009
Neljanda nädala programm on poole peal, kuid siiski on ju taas nädalake möödas ja aeg vahekokkuvõtete tegemiseks.
Neljas nädal tundub mulle suhteliselt keeruline, sest iga päev peab tegema midagi teistmoodi inimestega suheldes ja midagi enda tegevustes muutma. Minu komistuskiviks saab see, et ma ei suuda endale konkreetseid ülesandeid püstitada ning üritan päevast leida selle hetke, mil saaksin üht v teist ülesannet täita ja siis õhtul kokkuvõtet tehes märkan taas, et asi jäi kuidagi poolikuks.
Tänane kaal 94kg, seega 4 nädala tulemus -3kg.

11.05.2009
Eelmine nädal tabas mind taas suur masendushoog, millest hakkan nüüd tasapisi välja tulema.
Alustasin The Secret lugemist ja loodan, et see aitab deprekaga paremini toime tulla.
Võrreldes tavalise dieediga tunnen end siiski palju mõnusamalt. Mingeid erilisi isusid pole - söön peaaegu nagu normaalne inimene. Näksimist pean jälgima, sest aegajalt kipub ikka mõni pala mõttetult suhu lipsama, kui köögist läbi lähen.
Mul on tekkinud näljatunne. St. keha annab teada, kui võiks süüa. Varem oli kõik üks söömine ja näksimine.
2 päeva veel, siis saab programmi neljas nädal läbi.
Täna õhtul Swedpanga tervise(kõnnile)jooksule. Selle programmiga liitusin just seoses oma teisititegemistega. Soovin oma igapäevarutiinist ning turvatsoonist välja saada.

27.05.2009
Ülikiire ja suhteliselt väsitav nädal on käimas.
Kui söömisel on väga kerge libastuda, siis harjumuste jälgimisega on sama teema, et palju kergem on vana rada pidi tatsata. Tahaksin väsimusest nõrkenuna voodisse langeda ja tuima näoga telekat vaadata, kuid püüan end ületada ja tegeleda harjumustest välja murdmisega.
Nägin täna endast mitut pilti ja peaks mainima, et see vaatepilton suht masendav, kui sinu kõrval seisab 50kg kaaluv sõbranna ja siis sina oma 95kg-ga, mis on ju pea poole rohkem .
Õnneks selle pildi vaatamine panigi mind mõtlema, et ma PEAN tänased ülesanded ära tegema.
Hetkel olen oma liikumisega veel graafikus, kui tänased ülesanded ära teen.

02.06.2009
Esimene tõsisem tagasilöök. Eelmine nädal oli megakiire ja ei suutnud oma harjumusi jälgida. Liikumist tuli vähem kui plaanitud ning söömist rohkem, sest toimus poja lasteaia lõpupidu.
Kaal kõigub hetkel 94-95 vahel ja kindlat tulemust ma hetkel kirja ei pane, sest praegu on veel kindlalt pooled grillvorstid veel soolikates.
Kuidas edasi? Tekib taas mingi surnud punkt ja tunne, et ei oskagi edasi
Kahju, et see konkreetne päev-päeva järgi programm nii lühike on. Kuu ajaga ei saa ju muuta harjumusi, mis on tekkinud aastatega.
Tunnen, et minu jaoks jääb väheks sellest, millega programm peale neljandat nädalat jätkab. Pean vist lihtsalt mitu korda need neli nädalat läbi tegema , kuid siis tekib küsimus, et kas kõik neli või valida neist ainult mõned, nagu mul algul plaanis oli
Ühesõnaga olen punktis, kus vajaksin konkreetset tuge progammi poolt. Olen uurinud ka nende kodulehte, kuid sellega liituda ei oska ja ei tea ju ka, kas sellest abi oleks, sest minu inglise keel pole just kõige parem (olen koolis saksa keelt õppinud).
Üks on kindel, ma soovin jätkata oma harjumuste muutmist, sest need neli nädalat on tõestanud, et minu kaal on seotud minu harjumustega ning kui ma suudaksin selle ämblikuvõrgu purustada ja oma harjumustest läbi murda, siis muutub hakkab ka minu kaal iseenesest tasapisi allapoole liikuma.

03.06.2009
Praegu olen aga suht frustreeritud, sest kaal on hetkel pigem tõusuteel. Olen üleni paistes. Eriti paistes on jalad ja peaks mainima, et olemine on väga ebameeldiv. Saan mõistusega aru, et süüdi minu suur ülekaal, kuid samas pole ka tahtmist midagi teha. Vajuksin nagu taas mingisse nõiaringi - keha on raske ja ei jõua seda sellise kuuma ilmaga ringi vedada, kuid paigal istudes kalorid ju ei kulu ja samas jääb aega taas "söömismõnudega" tegeleda.
Tean, et pean taas oma "mittedieediga" tegelema hakkama, kuid iseloomapoeg on mind maha jätnud. Vajaksin mingit väga konkreetset tuge või tõuget, et end taas käsile võtta.
Imelik, et minu puhul mõjus ka " EI mingit dieeti" selle maagilise paar kuud, mil ka tavalised dieedid tavaliselt kestavad Ka see on mingi Murphy seadus, et inimene suudab oma tahtejõuga vaid paar kolm kuud muutustega tegeleda ja siis läheb taas kõik vana rada pidi edasi.
Tean, et on ka erandeid, aga ma vist kuulun nende lootusetute juhtumite hulka...

Hea, et ma selle teadmise juures oma katsetamisi ei lõpetanud. ;)

No comments:

Post a Comment