Varem armastasin ma teha suuri plaane, kuidas ma kolme kuuga 15 kg maha võtan. Tegin konkreetsed toitumiskavad, treeningplaanid. Kusjuures vahel isegi õnnestus, kuid peale kolme kuud oli tavaliselt katastroof: käega löömine ning tihtipeale õgimistsükkel.
Trennitegemistega on veel hoopis eraldi teema. Püstitasin endale konkreetsed eesmärgid a'la esimene nädal iga päev 10 kõhulihast, 20 järgmine nädal jnejnejne. Tavaliselt olin juba kolmandaks õhtuks oma lubadused unustanud.
Nüüdseks olen loobunud suurte eesmärkide seadmisest. Liikumine on terviseks! See on minu moto. Mul on õhtul tunnike vaba aega, siis kepid kätte või koer rihma otsa ja välja. Varem kulus see tunnike mõttetult teleka ees vedeledes. Ma ei ole seadnud endale karme reegleid ja eesmärke ning ma tunnen liigutamisest rõõmu. Peale mitmepäevast pausi tunnen, et nüüd ma lihtsalt pean saama ühe tiiru teha. See on nagu mingi sisemine vajadus.Tänu reeglite ja programmide puudumisele tunnen end vabana.
Sama on söömisega - ma ei sea enam endale reegleid, mida võib ja mida mitte. Hommikul pole mul õrna aimugi, mida ma täna söön ja kui palju ma söön. Kui kõht märku annab, siis peab midagi hamba alla otsima. Korra päevas tuleb ka mingile korralikumale söögiajale mõelda, sest ka pere tahab ju süüa.
Nii elangi vaid üks päev korraga - ma ei muretse, mis saab homme või kuidas see eileõhtune grillvorst mu kaalule mõjuda võiks. Mu kõht oli tühi ja ma sõin seda mille järele mul isu oli. Tundub unelmana? Usun, et kõik on suutelised saavutama sama taseme nagu mina. See programm vajab aega, kuid ususn, et seda püsivamad on tulemused, sest minu eluviisid muutuvad tasapisi koos kaalunumbriga ;)
No comments:
Post a Comment