Eile sain üle pika aja teada, mida tähendab ülesöönud tunne. Pidime õhtul sünnipäevale minema, kuid siis tuli meile teade külalistest. Valmistasin kiiresti õhtueine ning pistsin ühe piruka ahju. Tegime külalistega mõnusa eine. Sõin ise küll suht vähe, kuid natuke siiski. Paar tundi hiljem ruttasin siis sünnipäevale, kus loomulikult ka süüa pakuti. Kuna mul oli niigi piinlik, et me hilinesime, siis tundsin, et oleks äärmiselt ebaviisakas sellest tükikesest lasanjest loobuda ning lasin endale pakkuda. Nokkisin seda hea tükk aega ning üritasin kõik ära süüa. Varem poleks see minu jaoks mingi probleem olnud, kuid seekord ma kohe tundsin, et see ei mahu mulle sisse. Tegin pikki pause ja siis võtsin jälle ampsukese. Õhtu jooksul sain ikka taldriku tühjaks.