Nüüd jõuan nende teemadeni, kus võib tekkida vastakaid tundeid ja mõtteid. Kas mõtlemisega on võimalik end saledaks teha? Ma isegi pole sellele küsimusele siiani vastust leidnud. Ma tean, et minu mõtlemine on palju muutunud. Ma suhtun oma kehasse ja iseendasse tunduvalt paremini. Minu enesehinnang on tõusnud ja ma olen palju rahulolevam iseendaga, mis ongi ju kõige olulisem. See on minu arvates palju tähtsam, kui see milline on minu kaalunumber.
Mõtisklusi siis mõtlemise ja visualiseerimise teemadel:
10.04.2010
Tunnen äärmist vajadust fikseerida oma mõtted ka probleemsematel perioodidel.
Olen 2 viimast nädalat kõvasti trenni teinud: kepikõnd, kõhutantsutrenn, füüsiline töö metsas, kuid kaal on langemise asemel tõusnud.
Põhjused:
1. Vesi organismis - olen veidi paistes, eriti jalad.
2. Tänu liikumisele on isu paremaks muutunud ja olen alateadlikult rohkem kui vaja söönud.
3. Olen kaalus, kus olen olnud ka varem pikemat aega ning organism üritab midagi säilitada.
4. Eelmisega seoses tekkis mul mõte, et ehk on asi taas minu enda mõtlemises. Olen juba mõnes mõttes rahul saavutatuga. Olen saanud komplimente ja mõtlen endast kui kõhnemast ja kenamast inimesest ning kuskil alateadvuses ei ole enam vajadust nii palju pingutada.
Mida ette võtta või kuidas edasi tegutseda? Pean kindlasti tegelema oma eesmärgi ettekujutamisega, st piltlikult endale ette kujutama ennast 20 kg saledamana.
Jälgima oma teisiti tegemisi - arvuti-söök on ikka veel suht tihedas seoses.
Kui kaal langema ei hakka, siis kindlasti tegema ka taas väikese kontroll mõõtmise ja arvestamise.
Kui keegi veel ei usu teisititegemise efektiivsust, siis igaksjuhuks panen siia kirja, et märtsikuu jooksul ma enam punkte ei jälginud ja kaal langes sellele vaatamata 3,5kg.
Kuigi mul on hetkel seisakuperiood, siis puudub mul vajadus õgida. Varem kippusin ree pealt ära vajuma ning siis tabas mind suur õgimishoog. Oli perioode, kus tühjendasin külmkappi, ilma toidu maitset tundmata. Kuna mul pole keelatud toiduaineid olnud ja olen söönud vastavalt isudele, siis isu millegi "keelatu" järele puudub.
Üritan oma mõtted ja tegemised siis taas ree peale upitada ja ikka edasi kergema kaalu poole liikuda.
11.04.2010
Eile jäi mulle ühe poe vaateaknal silma kena kleit, mis oli mõeldud hästi saledale inimesele (ehk nr 36vms).
Vaatasin seda ja üritasin ennast nii saledaks mõelda, et see kleit mulle selga mahuks. See oli ületamatult raske. Ütleksin, et peaaegu võimatu.
Sain kinnitust oma mõttele, et ma ei oskagi end väga kõhnaks mõelda, et ma olengi harjunud suurema iseendaga. Sellest ka alatine kaaluseisak ja tagasikäik üles, kui olen saavutanud 65kg.
Selleks, et saledaks saada ja jääda, pean ma õppima nägema iseennast saledana - mängud oma peas, kuidas ma panen selga liibuvaid toppe või kehajoone järgi lõigatud kleite, on see teema, millega peaksin edaspidi tõsisemalt tegelema.
Ahjaa, seda ka, et kaal on kenasti tagasi langenud ja minu sisetunne ütleb, et nüüd läheb taas täiskäik kergema kaalu poole
....Kas keegi suudaks end suures ülekaalus Carmen Kassiks mõelda?
See Carmen Kass on ehk ekstreemne näide - ma ei propageeri siin mingit alakaalulisust, kuid poeakendel välja pandud mannekeenid on ju just sellised Kassilikud. Seetõttu jäingi sellesse mõttesse kinni, et ma isegi ei suuda oma parimas fantaasias end nii kõhnana ettekujutada ja tõenäoliselt pole ma eladeski unistanud sellisest figuurist ning seetõttu see segane mõte, et ma olen paks, sest ma tahangi olla (st. ma ei ole osanud kõhna olla). Jube segane värk.
Ise jätkan oma hullumeelset ajupesu iseendale - st. muutumist just mõtete tasandil ja eks siis paistab, kuhu see mind lõpuks välja viib.
12.04.2010
x kirjutas: Aga ma visualiseerin enda innustamiseks kitsad teksad, pikad saapad ja taljes pisike villane mantel..ma ei tea miks just selline kombinatsioon, aga selleni tahaks jõuda (tänaseks ongi see inimene täpselt selline nagu ta end selles postituses kirjeldab :))
Vot minu viga ongi selles, et ma isegi ei oska ennast nii kenaks visualiseerida. Pigem vahin tänavale sellistele inimestele kadeda pilguga pikalt järele.
15.04.2010
Kilo veel ja tähistan -15kg.
See tundub mulle endalegi uskumatu, sest need 10+ kilo on kuidagi nii lihtsalt seekord maha läinud. Need oleks nagu iseenesest ära kadunud
Mõned inimesed uurivad, et kuidas ma seda teinud olen, aga ausalt öelda on seda meetodit paari sõnaga suht keeruline ümber rääkida ja enamus jääb mind suurte silmadega vahtima. See pole ju loogiline, et mõtlemise ja harjumuste muutmisega võib kaalust alla võtta.
Muidu elust ka veel - eile käisin kõhutantsutrennis ja saime sellise mahtra, et õhtul oli tunne nagu oleks ühe hea keretäie saanud. Ma poleks uskunud, et see trenn nii väsitav ja koormustandev võib olla. Kuid olen rahul , sest enesetunne peale trenni on ju super.
Ilm on täna imeilus - peaks mingi toimetamise veel aias ette võtma :)
23.04.2010
Lugesin eile õhtul üht raamatut (S. Roman "Vaimne kasv).
Nagu paljudes sedalaadi raamatutes - oli ka selles räägitud elu külgetõmbeseaduse olemusest, kuid siiski sain sealt veidi ainest mõtisklemiseks.
Tavaliselt kirjeldatakse, et sa lihtsalt kujuta end kõhnemana ette ja siis hakkadki soovitud kaalu nö enda poole tõmbama. Kuid selles raamatus oli selgemalt välja kirjutatud, et me peame mõistma, mis on kõhnema minu olemus. Mis siis minu elus on teisiti, kui ma olen 30kg kõhnem?
Kui nt. vana auto väljavahetamise olemus on soov saada endale tehniliselt korras auto, siis selleks, et tõmmata endale ligi uuemat autot on soovitav vana korda teha, et hakata uuemat ligi tõmbama.
Mida ma loodan kaalu kaotades? Mis on minu soovi olemus? Mida ma saaksin juba praegu oma elus muuta, et soovkaalu kiiremini enda poole tõmmata? Soov näha kenam välja? Miks ma paksuna kena ei saa olla? Soov osta endale kenamaid riideid - see on ka praegu võimalik, kuigi veidi raskendatud, sest paljud riided, mis mulle meeldivad on ainult väikestele numbritele. Parem tervis? Kuidas tunda end tervemana?
Ühesõnaga siit taas uued mõtlemisainesed ning töö iseenda ja oma mõtetega.
Mis võiks olla minu kaalulanguse olemus ja kuidas seda praeguses elus saaks juba hakata rakendama? A'la kui minu kõhnem olemise olemus on kena välja näha, siis peaksin ma püüdma ka praegu end rohkem ehtida, mukkida, kenamini riietada. Need, kes seda juba teevadki, neil on tõenäoliselt midagi muud, mis paneb neid saledamat keha igatsema.
...
x kirjutas:
Olemuse kohta... mina panin endale üksikasjalikult kirja, miks ma tahan kõhnem olla. Stiilis et ilusam keha, rohkem enesekindlust (nt noormehe ees alasti olles), osavam keha (visualiseerin ka liikumist, nt tantsimist jms) .. et see soov olla sale ei ole ju seotud ainult sellega, et lihtsalt kena välja näha. Enesetundes on ka ikka küsimus. Ja tervises.
xx vastas:
Minu jaoks on siin vahe sees - sellist motivatsiooni-nimekirja "Miks ma tahan alla võtta" soovitavad paljud erinevad programmid ja autorid teha. Ja ma arvan, et korralikult oma soov enda jaoks (kirjalikult) ära põhjendada, on hea mõte.
Mis mulle aga potsataja jutust kõlama jäi, et kõiki neid eesmärke (kena väljanägemine, moodsad-uued riided, hea enesetunne, liikuv keha jmt) tuleks ellu rakendada nö kohe, mitte siis, kui need reaalselt tekivad (st kui on soovkaal käes).
Mina arutlesin:
Ma arvan, et visualiseerimine on minu jaoks natuke midagi muud ja eesmärkide v soovide kirjapanek samuti. Varem tundsin viimaste poolt lausa survet, et ma pean seda või teist tegema, et mu eesmärgid täituksid - hetkel on see surve kadunud. Võibolla kujutasin ma neid asju enne valesti ette ja sina teedki neid juba praegu minust õigemini.
Visualiseerimine on minu jaoks see, kui ma püüan end ettekujutada saledana ja siis mõtlen, milliseid riideid kannan, milliseid spordialasid nt. teen, mida praegu ei julge või ei saa jnejne.
Ma olen praeguses kaalus keskendunud RAHULOLULE iseendaga, kuid ma pole veel osanud luua konkreetseid seoseid - elada elu nii nagu elaksin seda ka saledana. Nt. olen ma aastaid "karistanud" end uute riiete mitteostmisega. "Ma ostan endale uued püksid siis, kui olen nt. 10 kg kergem." Nüüd mõistan, et sellise käitumisega tõrjusin normaalset elu endast eemale.
Seega taas uus ülesanne, millele keskenduda. Naljakas oli see, et oma kaaluprobleemi olemusele mõtlema hakates tundsin, et seda tõeliselt tõsist põhjust - MIKS ma peaksin saledam olema, nagu enam ei leidunudki. Kuid samas tean, et minu peas on toimunud nii palju muutusi, et see kenam mina hakkab ise nagu tibupoeg munast kooruma ja koos üleüldiste muutustega muutub ka kogu keha.
x kirjutas:
Neid asju vist on võimatu niimoodi seletada teineteisele, et lõpuni aru saaks. Aga ma püüan oma visualiseerimist kirjeldada. Ega ma ka ei tea, kas ma seda õigesti teen, aga vähemalt on areng selles suunas, et ma olen oma kehaga rohkem rahul, armastan ennast rohkem jne. Kui ma peeglisse ei vaata, siis ma ei tunne end paksuna. Lisaks muidugi kogu see sport ja sellele mõtlemine paneb tundma, et ma olen tõelises tippvormis hetkel.. ja eriti tore on omakorda seda visualiseerida, kuidas ma oma superkeha kasutades liigun Et siis ma visualiseerin oma keha välimust (nt enda perspektiivist vaadates, peeglist vaadates, kuidas katsuda oleks jne.. ja mitte ainult kõhtu, vaid ka käsi, nägu, juukseid, küüsi, karvu nahal), liikumist selles kehas, enesetunnet erinevates situatsioonides jne. Et selline põhjalik sisseelamine oma uude kehasse.
"Kui ma peeglisse ei vaata, siis ma ei tunne end paksuna."
Suurem osa sinu jutust on just see mida minagi silmas pean ja millega tulekski tegeleda. Kõige tähtsam on saavutada iseendaga rahulolu sellisena nagu oled ja siis on võimalik hakata selle soovitud mina poole liikuma.
Kuid see tsiteeritud lause pani mind mõtlema, kas sa tunned end tihti veel peeglisse vaadates paksuna? See pole irooniliselt mõeldud. Ma lihtsalt olen ka peegli ees seistes mõelnud, et ma olen ikka nii paks(seda ka mitmeid kg kergemana), kuid nüüd üritan neid mõtteid ka positiivsemaks keerata.
Ma tahan veelkord ka seda selgitada, et minu uue avastuse ja senise visualiseerimisel oli ikkagi suht suur vahe. NT. Saladusteski ju õpetab põhiliselt end visualiseerima - mõtlema, milline sa oled ja mis sa siis teed. Seal on küll öeldud ka, et see pole niisama unistamine, et sa peaksid ikka suutma ka tunnetada end siis selles "seisundis". Samas on seal öeldud, et mõtle iga päev oma unistusele ja kujutle endale siis saledamat mina ette, kuid seal ei olnud öeldud, et peaksin püüdma elada nii nagu elaksin saledamana, st. et ma peaksin endale teadvustama endale paremini, mis minu elus siis teisiti oleks. Mõelda,mida peaksin tegema teisiti ja kuidas ma üldse midagi kõhnemana teeksin, see on tõsine mõtlemisaines. Kuigi olen seda ju tegelikult mõnevõrra ka teinud. Nt. on mul väga sale sõbranna ja ma olen püüdnud tema käitumist veidi matkida. Kunagi tegin ka saledama inimese söömisharjutusi - kujutasin ette, et mul ongi väiksem isu ja ma ei suudagi rohkem süüa. Need pisiasjad tegelikult mõjutavad palju. Nüüd siis saan selliseid tegemisi lihtsalt veelgi teadlikumalt oma päevadesse planeerida.
Jätkub...
PS: Tänan kõiki, kes minu teemas kaasa rääkisid ja loodan, et keegi pole selle vastu, kui ma mõnda mõttejuppi siin kasutan, et mul oleks võimalik oma mõtteid selgemalt välja tuua.
No comments:
Post a Comment