Potsataja memuaarid 5. Uus aasta. Mis sai edasi...

Nagu igal teisel eestlasel, nii tõusis ka minu kaalunumber enne jõule, kuid midagi oli siiski muutunud. Mul ei olnud enam "lubatud" ja "keelatud" toiduaineid. Olin oma mõtetes vabam söögist. Ma ei kõndinud enam ringi nagu elav kalkulaator.

02.01.2010
Kena algavat aastat kõigile, kes eelmisel aastal minu eksperimenti jälgisid!
Teeks siis iseenda jaoks pisikese kokkuvõtte.
Sel perioodil, kui raamatu programmi päev-päevalt jälgisin, kadus 5 kilo (umbes pooleteise kuuga).
Edaspidi enam igapäevaselt programmiga ei tegelenud, kuid minu harjumused olid sellevõrra muutunud, et kaal püsis juunist - detsembrini praktiliselt sama koha peal. Kuna olen super jojotaja, siis oli see minu jaoks suur saavutus.
Raamatu suurim probleem on ikkagi see, et ta annab konkreetsed juhised vaid neljaks nädalaks. Tundsin pidevalt, et sooviksin siiski kellegagi nõu pidada ja abi küsida, sest mõni ülesanne tundus raskem. Kindlasti oleks seda programmi lihtsam koos mõne kaaslasega läbi teha. Tundsin tihti puudust tõsisematest aruteludest, et mida kuidas paremini teha ja milliseid teismooditegemisi tuleks nt. konkreetselt minu elukohast ja töö- ning elurütmist lähtudes teha. Iseenesest usun, et suur süü meie ülekaalus ongi justnimelt meie halbadel harjumustel ja ülesöömine on siin vaid imeväike osa sellest.
Positiivne on see, et olen selle aastaga saanud jagu suuremast masendusest. Olen rahulikum, õnnelikum ja tasakaalukam.
Mis toob uus aasta minu kaalule?
Tõenäoliselt alustan ikkagi taas mõne kalori või punktilugemisega, kuid praegusel hetkel olen saanud jagu suuremast söögistressist ja olen taas valmis kaalu langetama.
Tervislikku kaalu meile kõigile!

21.01.2010
Alustasingi 3.01 taas punktide lugemisega. Sel nädalal saab siis täis 3 nädalat kaalujälgimist ja selle aja jooksul on kaal langenud pea 4kg.
Püsin suht hästi punktide piires. Tunnen rõõmu ka liigutamisest. Õhtuti on suht tavaline, et istun trenažööri seljas ja väntan paarkümmend minutit. Teen seda suht kaootiliselt, mingit kindlat eesmärki mul seatud ei ole, et pean iga päev tund aega trenni tegema või trenažööri väntama.
Söögi peale mõtlen siis kui söögiaeg. Muul ajal keskendun teistele harjumustele: jälgin, et ei unustaks end teleka ette, püüan igat päeva muuta erinevaks. Tegelen rohkem meelishobidega: käsitöö, lugemine, kepikõnd ning avastan ka uusi tegevusi: nt. õmbelmises olen suht võhik, kuid olen püüdnud ühtteist nikerdada. Olen rohkem rõõmu hakanud tundma söögitegemisest. Mingeid erilisi roogi ei küpseta, pigem keskendun vanale heale eesti köögile (nt. mulgikapsaid tegin sügisel alles elus esimest korda). Tore on veel see, et ka mees on hakanud päevasel ajal vähem teleri ees istuma ning tänu sellele tegeleme mõlemad ka enam lastega. Mängime lauamänge, vestleme ühistest plaanidest või hullame niisama.
Selline on elu, millest olen unistanud!

10.02.2010
Lõpuks ometigi on 9 vallutatud (esialgu küll ainult kodukaalul, kuid küll need teised kaalud ka ükskord alistuvad).
Usun endiselt, et kõige tähtsam eduka kaalulangetuse juures on positiivne mõtlemine ja üleüldine hea enesetunne. Eelmisel nädalal oli minu mõtetes palju negatiivset ja kohe jäi ka kaal seisma. Tegin mõned korrektuurid ja kaal taas langeb.
Eile õhtul töölt tulles ei olnud mul nt. absoluutselt isu, kuigi päevanorm polnud veel päris täis. Ma ei mõelnud õhtu jooksul kordagi söömise peale, kuigi tulin poest ja külmkapp sai head ja paremat täis laotud.
Vestlesin hiljuti ühe kaalulangetajaga ja ka tema jutust tuli välja mulle vana tuttav tunne. Ta rääkis, et pole peaaegu sekunditki, mil ta ei mõtleks, mida ta võib süüa ja mida mitte; millal süüa ja kas üldse süüa. Elasin üle 10a samas nõiaringis. Nüüd aga keskendun muudele asjadele ja söömine on vaid pisike loomulik osa minu elust. Loodan, et see tunne jääb kestma ka edaspidi.

13.03.2010
Minu kaal liigub kenasti allapoole. Veebruari lõpus oli ka üks plussinädal, kuid nüüd olen taas iga nädal veidike langetanud.
Siia ajendas mind kirjutama see, et märtsis pole ma enam oma söömisi kirja pannud, kuid sellele vaatamata on kaal ikka langenud. Püüan oma sisetunnet jälgida ning söögile mõtlen vaid söögi ajal (kui ise pean kokkama, siis muidugi veidi enne )
Selle ise v mitteisetegemisega on üks pisike probleem. Nimelt on õhtuti töölt koju tulles valmis söök potis auramas ning sooviksin kokkajale näidata austust tema vaeva vastu ning tunnen pisikest survet, et ma peaksin seda sööma, kuid samas teisalt on tunne, et ma ei vaja seda sööki. Mu kõht pole tühi. Olen üritnaud mõnikord teha mingi kompromissi ja söönud siis sellise peotäie suuruse portsukese.
Täna on õues nii vapustavalt kena päikeseline ilm, saab jälle õue kepikõndi minna.
Spordiga on nii, et olen nii mõnigi kord peale pikka ja väsitavat tööpäeva kohe trenazöörile istunud ja umbes pool tunnikest vändanud. See kulutab kaloreid ja samas maandab ka pingeid. Peale seda üks mõnus dušš ja siis teki alla.
Sellistest pisikestes muutustest piisabki, et kaal langema saada.
Olen saanud ka mõned komplimendid. Üks näide sellest, et ka teised minu kaalulangust märkavad oli see, kui kolleeg vastu tuli ja ütles, et mulle on püksid suureks jäänud. See oli õige tähelepanek, sest mu püksisääred tõesti lotendavad. Ühed suuremad püksid pidin juba kasutusest välja jätma, sest need vajusid juba liiga alla ja pisikese abiga saab nad ilma nööpi avamata niisama jalast ära tõmmata.

14.03.2011
...Seda polegi võimalik sõnadega seletada, mida või kuidas ma praegu teen. Võin öelda, et mul pole seda pinget, mida ma võin süüa ja mida mitte. Söön kõike ilma stressita, kuid iseenesest on minu söögikogused selle aasta jooksul muutunud ja minu käitumusharjumused samuti. Praegu on nt. luubi all see, KUIDAS ma söön. Tegin suht hiljuti avastuse, et ma kugistan sööki alla.
Aegajalt võtan ka raamatust mõne lisaülesande - need, mis seal tulpades on. Usun, et olen oma tegevustes muutunud juba paindlikumaks. Kindlasti on ka palju vanu ja ebaõigeid harjumusi, kuid siiski minu puhul oli sellest raamatust palju abi. See lõi hea vundamendi selleks, et saaksin normaalselt kaalu langetada. Oskan ennast paremini jälgida ja pearõhk pole niivõrd söögil, muu käitumine saab minult suurema tähelepanu.

22.03.2011
Panen iseendale rõõmustamiseks teate, et leidsin kotitäie riideid, mis olid kõrvale pandud kõhnemaid aegu ootama. Ma olin sellest kotist teadlik, kuid need riided tundusid mulle mingi aeg imepisikesed ja ma isegi ei suutnud unistada sellest, et sealt mulle midagi taas selga mahub. Täna aga vajus see kott mulle nina alla ning sealt vajusid ühed püksid välja. Panin need jalga, et vaadata, kui palju mul veel puudu on, et need jalga läheks. Konkreetne püksipaar oligi väike, sest see oli pärit minu kõhneimast ajast, kuid ma suutsin selle juba üle pepu tõmmata. Tekkis huvi, et ehk läheb midagi veel juba üle tagumiku ja avastasin 3 paari pükse, millel läheb isegi nööp juba kinni. Need püksid tahaksid veel mõned kilod langust, sest on liiga ümber, kuid sellegipoolest tundsin megahead tunnet ning indu jätkata.
Veidi ka söögist. Nädalavahetusel pidasin poja sünnipäeva ning sai söödud rammusamaid asju (kotletti, salatit, kooki, veini jms). Ootan huviga, milline on selle nädala kaal. Kas vajub nulli peale, jääb plussi või isegi langeb veidike?
Käisin tunniajasel kepikõnnitiirul, kuid sellega on üks mure. Kuna mul vasak põlveliiges on viga saanud, siis hakkab see pikemal kõndimisel kahjuks valu tegema. Ise loodan, et ehk pikemaajalisel treenimisel see valu mingi aeg kaob. Eks iga kilo langust annab ehk ka väiksema koormuse põlvedele ning kunagi on need valud minu jaoks minevik.

25.03.2011
Tegin eile teoks ühe oma eluunistuse - käisin kõhutantsutrennis. Kuigi kellaaeg oli ebasobiv ning järgmisel hommikul oli vaja vara tööle minna, vedasin end kohale ja olen megarahul.
Kohale minnes muidugi selgus, et olen üks suuremaid. Ennast ikka peeglist tund aega vaadata ja oma pekke väristada on ikka suht ekstreemne kogemus. Sellegipoolest lähen kindlalt veel ning loodan, et kahe kuu pärast vaatab juba vähem MIND sealt peeglist vastu.

Ma armastan kõhutantsu siiani. vahepeal olin sunnitud tegema pausi, sest üks treeningu grupp vajus ära, kuid sellest sügisest käin ühe teise grupi juures. Mõne liigutuse tegemise ajal annab põlv küll tunda, kuid sellegipoolest ei kavatse ma nabakeerutamisest loobuda. See on spordiala, mida ma tõeliselt naudin.
Jätkub...